ELi vilepuhkja direktiiv 2019/1937: praktiline juhend

Kellele see kehtib?

Direktiiv kehtib kõigile erasektori juriidilistele isikutele, kellel on 50 või enam töötajat. Avalikus sektoris kehtib see kõigile üksustele sõltumata suurusest, kuigi liikmesriigid võivad vabastada omavalitsused, kus on vähem kui 10 000 elanikku.

See tähendab, et valdav enamus keskmise ja suure suurusega organisatsioone üle Euroopa peavad nõuetele vastama. Liikmesriikidel oli ka vabadus laiendada kohaldamisala väiksematele organisatsioonidele oma riiklikus ülevõtmises.

Mida direktiiv nõuab?

Direktiivi artikkel 8 sätestab põhikohustuse: organisatsioonid peavad looma sisemised teavituskanalid, mis võimaldavad töötajatel teatada rikkumistest turvaliselt ja konfidentsiaalselt. Täpsemalt:

• Teavituskanalid peavad võimaldama teateid kirjalikult või suuliselt või mõlemal viisil (artikkel 9(2))
• Teataja isikut tuleb hoida konfidentsiaalsena (artikkel 16)
• Teate kättesaamist tuleb kinnitada 7 päeva jooksul (artikkel 9(1)(b))
• Tuleb määrata erapooletu isik või osakond, kes tegeleb teadete järelmeetmetega (artikkel 9(1)(c))
• Teatajale tuleb anda tagasisidet 3 kuu jooksul (artikkel 9(1)(f))
• Tuleb esitada selge ja kättesaadav teave teavitamise korra kohta (artikkel 9(1)(g))
• Kanalid peavad olema kavandatud ja käitatavad turvalisel viisil, mis tagab konfidentsiaalsuse (artikkel 9(1)(a))

Kuidas vilepuhkajaid kaitstakse?

Direktiivi VI peatükk kehtestab põhjaliku keelu vastumeetmete suhtes. Artikkel 19 keelab igasugused vastumeetmed, sealhulgas vallandamise, ametist alandamise, ahistamise, diskrimineerimise või muu ebasoodsa kohtlemise.

Kriitiliselt pöörab artikkel 21 tõendamiskohustuse ümber: kui teataja kannatab kahju, peab tööandja tõendama, et kahju ei olnud seotud teatega. See on oluline õiguslik kaitse, mis muudab vastumeetmed kulukaks ja raskesti kaitstavaks.

Artikkel 20 näeb ette tugimeetmed teatajatele, sealhulgas juurdepääsu õigusabile, rahalisele abile ja psühholoogilisele toele, kui see on riikliku õiguse alusel kättesaadav.

Mida saab teatada?

Direktiiv hõlmab ELi õiguse rikkumisi konkreetsetes valdkondades, mis on loetletud lisa I osas, sealhulgas:

• Riigihanked
• Finantsteenused ja rahapesu tõkestamine
• Tooteohutus ja vastavus
• Transpordiohutus
• Keskkonnakaitse
• Kiirguskaitse ja tuumaohutus
• Toidu- ja söödaohutus, loomade tervis ja heaolu
• Rahvatervishoid
• Tarbijakaitse
• Privaatsus ja andmekaitse (GDPR)
• ELi finantshuvid ja siseturu konkurents

Liikmesriigid võivad seda ulatust oma riiklikus ülevõtmisel laiendada. Paljud on seda teinud, et hõlmata täiendavaid valdkondi, nagu riiklik maksuõigus, tööõigus ja korruptsioon.

Sisemine, väline ja avalik teavitamine

Direktiiv kehtestab kolmetasandilise teavitamise raamistiku:

1. Sisemine teavitamine — Organisatsiooni enda kanali kaudu. Direktiiv julgustab sisemist teavitamist kui eelistatud esimest sammu, kui rikkumist saab sisemiselt tõhusalt käsitleda.
2. Väline teavitamine — Pädevale riiklikule asutusele. Teavitajad võivad pöörduda otse väliste kanalite poole ilma esmalt sisemiselt teavitamata.
3. Avalik avalikustamine — Viimase abinõuna, kui sisemine või väline teavitamine ei ole viinud asjakohaste meetmeteni, või vahetult ähvardava ohu või pöördumatu kahju korral avalikele huvidele.

Ülevõtmise tähtajad

Direktiiv jõustus 16. detsembril 2019. Liikmesriigid pidid selle riiklikku õigusesse üle võtma:

• 17. detsember 2021 — kõigi sätetega seoses, mis puudutavad organisatsioone, kus on 250 või enam töötajat
• 17. detsember 2023 — sätetega seoses, mis puudutavad organisatsioone, kus on 50–249 töötajat

Kõik ELi liikmesriigid on nüüd direktiivi üle võtnud, kuigi konkreetsed nõuded erinevad. ELi-välised EMP riigid (Norra, Island, Liechtenstein) on vastu võtnud samaväärse õigusaktid.

Kuidas Report Securely aitab teil nõuetele vastata

Report Securely on digitaalne vihjenõuandesüsteem, mis on loodud spetsiaalselt EL direktiivi 2019/1937 nõuetele vastavuse tagamiseks. See vastab direktiivi nõuetele otse:

• Turvalised, konfidentsiaalsed teavituskanalid, millele pääseb juurde veebis — vastab artikli 9 lõike 1 punktile a
• Anonüümsed ja konfidentsiaalsed teatamisviisid — vastab artikli 16 nõuetele
• Kviitungi kinnitamine ja tagasiside jälgimine — vastab artikli 9 lõike 1 punktidele b ja f
• Määratud käsitleja määramine koos auditijäljega — vastab artikli 9(1)(c) nõuetele
• 28 Euroopa keele tugi — tagades juurdepääsetavuse töötajatele üle piiride
• Valikuline partneri advokaadibüroo käsitlus vihjeannete sõltumatuks, väliseks läbivaatamiseks
• AI teksti ümber sõnastamine stilomeetriliseks anonümiseerimiseks — täiendav isikukaitse